Iseseisev töö: Haridusasutuse digitaristu arendamine

Kodutöö - Digitaristu hetkeseisu kirjeldus

Küsimus-teema	Vastus	Näpunäited täitmiseks
1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)	Valjala Põhikool: Kert Kreem, Aive Mõistlik, Tõnu Soots	Lisaks asutuse nimele märkida, kes osalesid hetkeseisu kirjeldamisel
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?	94 õpilast ja 27 töötajat	Ligikaudsed arvud õpilaste ja töötajate kohta
3. Milline on digivaldkonna meeskond?	Kert Kreem – IT-juht Aiave Mõistlik – Direktor Tõnu Soots - Õppealajuhataja	Nimetada rollide kaupa inimesed ja koormus Rollid: IT kasutajatugi, serverite haldus, IT juhtimine, andmekaitse juhtimine, veebitoimetaja, haridustehnoloog, arvutiõpetaja, rakenduste peakasutajad
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?	Eenet, Eesti Telekom, EQ Computer, Valjala vallavalitus, Artemis	Nimetada olulisemad koostööpartnerid Sagedamini kasutatakse väliseid koostööpartnereid teemadel andmeside, serverite ja muude seadmete hooldajad, IT-juhtimine, tarkvaraarendus
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?	Arvutiklasse on 1 ja seal on 15 töökohta Lauaarvutid 12 x  Windows 7 – Intel Core i3 (10 tk.arvutiklassis see aasta ostetud ja 2 tk. aasta vanad) 1  x  Windows 7 – Intel Core i5 (IT-spets.) (1 aastat vana) 7  x Windows XP – ( Pentium 4 kuni dual core)  (5 ja rohkem aastat vana) Server 1 x Microsoft Windows Server2003 R2  - Intel Xenon – Terminaliserver ja failiserver Sülearvutid 9 x Windows 7 – õpetajatel (1-4 aastat vanad) 3 x Windows 8 – õpetajatel (1-2 aastat vanad) 5 x Windows XP – õpetajatel (rohkem kui 5 aastat vanad) Olulist vahet administratsiooni ja õpilaste kasutusel olevate arvutite vahel ei ole.	Kirjeldada ligikaudsed arvud. Kui palju on arvutiklasse ja kui suured need on? Võimalusel lisada riistvara vanuseline jaotus (1-3 aastat, 4-6 aastat, 7-… aastat). Kui seda on raske välja võtta, siis hinnata kas rohkem on uuemaid (1-3 aastat) või vanemaid arvuteid. Kas uuemad on õpilastel või administratsioonil või olulist erinevust ei ole?
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?	Peaaegu kõigis klassides on videoprojektorid- kasutatakse aktiivselt aga kasutusaktiivsus sõltub õppeainest,  1 nutitahveli kasutamine on jäänud vähemaks, sest klassid on varustatud videoprojektoritega. 2015 aastast on nutitahvel ainekabineti osa.  2 x Lego Mindstorm EV3 robotit – eelmine aasta ostsime. Kasutame ringitöös ja õppetundides. Kasutusaktiivsus suureneb.	Sagedamini esinevad - dataprojektorid, nutitahvlid, dokumendikaamerad, klikkerid, laborite mõõteseadmed, CNC-freespingid, robootikaseadmed, tikkimismasinad Nimetada ka kogused ja hinnata kasutusaktiivsust (vähe, keskmiselt, palju)
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?	E-tund – muusika, loodusteadused ja 4. Klass Googli ja Maa-ameti kaardirakendused Erinevaid tarkvarasid õppetunni aktiivseks läbiviimiseks – Androidi appid, Kahoot jne Viko , e-kool	Kirjeldada milliseid ainepõhiseid tarkvarasid aktiivselt kasutatakse Kirjeldada milliseid e-õppe keskkondi ja materjaliaitu aktiivselt kasutatakse
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?	Microsoft Office 2007 ja 2010 e-kool kohalik failiserver Eeneti e-posti teenus Skype	Teksti- ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine, e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?	Eeneti serverisse on majutatud koduleht ja kasutame Eeneti mailiserverit Koolis on terminali ja failiserver	Kirjeldada kas ja milliseid servereid on asutusel enda ruumides või rendil? Milliseid funktsioone serverid täidavad?
10. Milline on traadita andmeside olukord?	WiFi levib terve maja peal (9 WiFi ruuterit), ei jõua igale poole piisavalt võimas signaal, sest maja kiviseinad on  liiga paksud. Kooli WiFi on mõeldud õpetajatele kasutamiseks, saavad lasta ka õpilastel nutiseadmetega kasutada. Majas on ka koht, kus õpilased saavad avalikku WiFit kasutada, sealt ei pääse kooli võrku ligi. Üldiselt saab WiFi võrku kasutada terve maja peal aga on nõrga leviga kohti ja sellest tulenevalt pole piisavalt kiirust.	Kas WiFi on olemas? Kas õpilased saavad kasutada? Kas administratsiooni ja õpilaste-külaliste võrgud on lahus? Kas katvus ja kiirus on piisav?
11. Milline on välise andmeside olukord?	Meie Internet tuleb vallamajast õhu kaudu, vald ostab ise sisse Eesti Telekomilt 18 Mbit/s ja meile jagatakse 10 Mbit/s edasi. Ühendus on piisav ja töökindel hetkel. Nutiseadmete aktiivsemal kasutamisel oleks vaja ka Interneti kiirust suurendada.	Nimetada välise andmeside kiirus ja teenuseosutaja. Kas ühendus on piisav? Kas ühendus on töökindel?
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?	Kindlat varukoopja tegemise korraldust ei ole, kui õpetjad tahavad midagi varundada, siis on olemas õpetaja isiklikud kaustad failiserveris. Kasutatakse ka pilveteenust failide varundamiseks.	Kirjeldada millistest andmetest tehakse millise regulaarsusega millisesse asukohta/kandjale varukoopiaid.
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?	Arvutiklassis on kõigile nähtaval kohal arvutiklassi sisekord, kooli IT-vara loeme regulaarselt EHISe jaoks üles.	Nt. arvutiklassi kasutamise kord, arvutite loend, tööde nimekiri, kasutamise juhendid
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?	Digivaldkonna eelarve kokku 2015 aastaks on 20000 eurot. S.h. riistvara, tarkvara, palk, teenused.	Ligikaudsed kulud riistvarale, tarkvarale, andmesidele, IKT teenustele, spetsialistidele
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?	HITSA projektid /endine Tiigrihüpe,	Lisarahastamist leitakse vahel eriprojektidest, konkurssidest, vilistlastelt, kogukonna ettevõtetelt
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?	Arengukavas Tiigrihüpe Multimeedia projekti jaoks tegime IT arengukava.	Kas ja millises mahus on digivaldkonna teema asutuse arengukavas kirjeldatud? Milliseid muid kirjeldusi olemas on? Mõnikord on häid arengumõtteid kirjeldatud projektipõhiselt konkursside jaoks.
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?	Eelkõige rahastamises Tahvelarvutid ja nutitelefonid Kuigi rahalised vahendid on olemas. Puudus on IT- valdkonna spetsialistidest (haridustehnoloog, IT-spetsialist).	Kirjeldada suuremad arengutakistused Kui küsimus on eelkõige rahas, siis millised teemad vajavad millises summas kõige enam lisafinantseerimist?
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?	1.     Võtmeisikute ebapädev lähenemine kaasaegse õpetamise juurutamiseks ja arendamiseks – koolitamine, suuremad omavalitsused (kompetentsi kasv). 2.     Pedagoogilised töötajate ebapiisavad oskused -  koolitamine, pidev enese täiendamine ja kasutamine õppetöös. 3.     HTM peaks rahastama omavalitsusi, et täita õppekava nõudeid (digipädevus). Omavalitsuste ebavõrdne rahaliste võimaluste olukord.	Kirjeldada milliseid mõtteid on asutusel digivaldkonna arenguid pidurdavate takistuste ületamiseks

Skype koosolek

Skype koosolek toimus ettenähtud ajal 04. mail kell 16.00. Kõik õpetajad said osaleda koosolekul tänu Skypile. Sõltumata sellest, et üks meie kolleegidest oli parasjagu Pärnu bussis ja teine oli Orissaares.
Teised õpetajad viibisid koolimajas eri ruumides. Ühendus toimus 8. seadmega (arvutid, nutitelefon ja tahvelarvuti). Kui õpetajate valmisolek oli 100%, siis kahjuks segas koosolekut Interneti ühendus - üleslaadimiskiirus ei olnud piisav (10 Mbit/s, need pole mitte MEGABAIDID :) )
Võime öelda, et oli iganes põnev ja lahe. Eriti algul lehvitamised ja naeratamised - lõi toreda meeleolu!
Samuti kontakti võtmine, kus oled, kas kuuled :) !

Pilte meie koosolekust.

Innovatsioon teeb õnnelikuks!

Koostöös peitub jõud!

Üks kõigi, kõik ühe eest!

Kuna ühendus ja side ei olnud kõige paremad, siis teeme veel ühe koosoleku 12. mai hommikul kell 08.30.
Proovime vältida neid vigu, mis analüüsil selgusid, et saavutada püstitatud eesmärk.

MEIL ON PÕNEV!

P.S. Ootame soovitusi ja nõuandeid!

Iseseisev töö 2

	TEGEVUSPLAAN.
1.	Miks meil seda vaja on?	13.04.	A.Mõistlik
2.	Õpetajate oskuste ja teadmiste kaardistamine küsimustike teel.	14.04.	T.Soots
3.	Riistvara häälestamine. Vajaliku riistvara soetamine.	14.04.	K.Kreem
4.	Vastavalt vajadusele koolitama.	20.04.	K.Kreem
5.	Koosolekute ajaline planeerimine.	20.04.	Juhtkond
6.	Skaype koosolek	04.05.	Juhtkond
6.	Tagasiside	05.05.	T.Soots
7.	Vajalike muudatuste sisseviimine.	10.05.	K.Kreem
8.	Kokkuvõte projektist.  3.0 motivatsioon - Tort.	11.05.	Juhtkond
9.	29. mai on esitlus	29.05.	Meeskond

1. Läbi Skypei kaasata kõik õpetajad seminaridele, nõupidamistele ja koosolekutele.

2. Hästi on läinud:
a) Küsimustik on läbi viidud, 100 % õpetajatest vastas.
b) Valmisolek on juba 95% osalemiseks Skype koosolekutel
c) Tegeletakse vajaliku riistvara uuendamisega.

3.Õige riistvara leidmine - hinna ja kvaliteedi suhe.

4. Veame rahulikult projekti edasi

Eesmärk ja ootused

• Saada uusi innovaatilisi mõtteid, et koolielu edasi viia.
• Mis aitaks kaasa, et luua ühtlane ja terviklik süsteem, et kõigil oleks hea õppida ja õpetada.
• Targemaks tarkvara alal.
• Kuidas ja kus kasutada haridustehnoloogilisi vahendeid, et neist kujuneks suur ja innovaatiline abimees õpetajatele.

Meie meeskonda tutvustab 3. klass

	Aive Mõistlik direktor Ta juhib kooli ja käis presidendi vastuvõtul. Direktor peab kõnesid pidama ja koosolekuid juhtima. Ta peab teistele õpetajatele ütlema, mida nad tegema peavad. Direktor teeb paberitööd. Direktor on väga viisakas, talle meeldivad lapsed. Direktor ütleb, kes on viieline ja kes nelja-viieline.
	Tõnu Soots õppealajuhataja Õppealajuhataja juhatab teisi õpetajaid ja lapsi. Ta vaatab, et kõik korralikult käituksid. Ta annab õpilastele puutööd ja tema klassis on palju tööriistu. Ta annab veel füüsikat, mis õpilastele eriti ei meeldi.Veerandi viimasel päeval annab ta šokolaadi. Õpetaja Sootsil on huumorimeel.
	Kert Kreem IT spetsialist Ta parandab õpetajate arvuteid ja muud sellist. Tal on oma kontoris väga palju arvuteid. Ta õpetab programmeerima. Ta paneb projektoreid lakke ja mängib Lego-robotitega. Ta on tugev ja terve  õpetaja.